Kaldajoon on koht, kus maa ja vesi vaidlevad omavahel iga päev. Lainetus, jää, veetaseme kõikumine ja tormid teevad oma tööd järjepidevalt ning kindlustamata kallas kaob aastate jooksul lihtsalt ära.
Graniitkividest kaldakindlustus on Eesti rannikul kõige pikaealisem lahendus. Õigesti ehitatud kivikallas seisab põlvkondi, ei vaja praktiliselt hooldust ja näeb aja möödudes pigem paremini välja kui halvemini. Betoonkonstruktsioonidest erinevalt talub ta ka väikest vajumist ja liikumist, ilma et see teda lõhuks.
Ehitame ja taastame sadamate, muulide, slippide ja erakinnistute kaldakindlustusi. Kui teil on plaanis kaldajoon korda teha, alustame objekti ja veeolude vaatlusest.
Tänavakivid on äärmiselt vastupidavad. Õigesti paigaldades peavad need vastu aastaid ning öeldakse isegi, et need on disainitud nii, et kestaksid igavesti. Ekstreemselt tugeva surve all võivad tänavakivid loomulikult praguneda või kilde kaotada, aga igapäevase, normaalse kasutuse all seda juhtuda ei tohiks. Sellisel juhul on juba paigaldades midagi valesti tehtud.
Kehva paigalduse tagajärg on ka see, kui kivid paigast nihkuvad. See ei ole tavaline ning ilmselt on tegu olnud ebaprofessionaalse tööga. Samuti ei kahjusta tänavakive erinevad kliimategurid nagu jää või tugev vihm, seetõttu on need Eestisse kenasti sobivad.
Tänavakivid on välimuselt kenad. Tänavakivide valik on suur, saab valida erinevaid värve ja tekstuure. Neist saab kokku panna meelepäraseid mustreid ning luua erinevaid alasid. Ning kui mingist värvist tüdid või soovid uue mustri kokku panna, on kõik kivid ükshaaval hõlpsasti asendatavad.
Tänavakive on kerge hooldada. Umbrohi hästi paigaldatud tänavakivide vahele ei mahu ja kergema mustuse saab eemaldada kas harja või aiavoolikuga. Kui tegu on juba pikema aja jooksul kogunenud mustuse ja sodiga, on ka kohalikul turul mitmeid professionaale, kes selle puhastamisega kiirelt ja lihtsalt hakkama saavad.
Graniit on vastupidav külmale, soolasele veele ja mehaanilisele koormusele. Ta ei murene, ei korrodeeru ega vaja kaitsekihti. Läänemere tingimustes — kus aasta jooksul käib läbi kümneid külmumis- ja sulamistsükleid — on see määrav omadus.
Teine põhjus on massiivsus. Kaldakindlustuse stabiilsus tuleneb kivi omakaalust ja kivide vastastikusest kiilumisest. Raske kivi püsib paigal ilma sidumiseta ja see teeb konstruktsiooni paindlikuks: kui aluspinnas kuskil pisut vajub, kohaneb kivikate sellega, selle asemel et praguneda.
Kolmas põhjus on visuaalne. Eesti sadamates on graniitkallas ajalooline ja äratuntav lahendus ning ta sobib nii vanade sadamaehitiste juurde kui ka uude arhitektuuri. Betoon vananeb halvasti, kivi mitte.
Kõige levinum arusaamatus on see, et kaldakindlustus tähendab kivide kaldale laotamist. Tegelikult on tegemist mitmekihilise konstruktsiooniga ja nähtav kivikate on selle viimane kiht.
Aluseks tasandatakse ja profileeritakse nõlv. Selle peale läheb geotekstiil, mille ülesanne on takistada peenema pinnase väljauhtumist läbi konstruktsiooni. Ilma selleta imeb lainetus aja jooksul liiva ja mulda kivide vahelt välja ning kallas vajub seestpoolt tühjaks – pealtpoolt paistab kõik korras, kuni ühel hetkel ei paista enam.
Geotekstiili peale ehitatakse filter- ehk vahekiht killustikust. See jaotab koormust ja hoiab ära selle, et suurte kivide vahelt materjal läbi kaob. Alles siis paigaldatakse kattekiht, graniitkivid, mis üksteise vastu kiilutakse nii, et kate moodustaks ühtse pinna, mitte lihtsalt kivihunniku.
Nõlva kalle hoitakse tavaliselt 1:1,5 ja 1:2 vahel. Järsem kallas nõuab suuremaid kive või sidumist, laugem kallas võtab rohkem ruumi ja materjali, aga hajutab lainetuse energiat kõige paremini.
Kattekihi kivi mõõt valitakse lainekoormuse järgi. Määravad lainekõrgus, tuulte valdav suund, valgala pikkus vabal veel, vee sügavus kalda ees ja nõlva kalle.
Varjatud lahesopis piisab tunduvalt väiksemast kivist kui avatud merele suunatud sadamaesisel. Kui kivi on liiga kerge, veeretab torm ta minema ja konstruktsioon avaneb ühest kohast — sealt edasi käib lagunemine kiiresti. Kui kivi on liiga suur, jäävad vuugid liiga suureks ja alumised kihid hakkavad välja pesema.
Eestis lisandub Vahemere-äärsete riikidega võrreldes jääkoormus. Kevadine jää liigub, kuhjub ja lükkab, see koormus on horisontaalne ja võib olla suurem kui lainetusest tulenev. Sellepärast projekteeritakse meie tingimustes kindlustuse ülemine osa ja kroon sageli tugevamaks, kui lainearvutus üksi nõuaks.
Nendel põhjustel ei ole mõistlik kivi valida selle järgi, mida parasjagu karjääris odavalt saab. Materjal valitakse arvutuse järgi ja kui projekt on olemas, on see seal kirjas.
Kaldakindlustust ehitatakse kahel põhimõttel ja mõlemal on oma koht.
Kuivlaotud kivikate on paindlik ja iseparanev. Kivid kiilutakse üksteise vastu ilma siduva materjalita, vuugid täidetakse väiksema kiviga. Selline kate talub aluspinnase vajumist ja üksikut kivi saab hiljem tagasi paika panna. See on kõige levinum lahendus nõlvadel.
Betoonile laotud või vuugitud kivimüür on jäik ja kasutatakse seal, kus on vaja püstist seina, kai serv, slipi külg, kitsas koht, kus laugele nõlvale ruumi ei ole. Jäik konstruktsioon nõuab tunduvalt hoolikamat aluse ettevalmistust ja vee äravoolu selja tagant, sest vastasel juhul lõhub külmunud vesi seina seestpoolt.
Sageli kasutatakse ühel objektil mõlemat: püstine sein seal, kus on vaja ligipääsu veele, ja laugem kivinõlv seal, kus ruumi jagub.
Veepiiril ja vees tehtavad tööd on Eestis reguleeritud tunduvalt rangemalt kui tavalised ehitustööd. Sõltuvalt objektist võivad vajalikud olla ehitusprojekt, ehitusluba, vee erikasutuse või keskkonnaalane kooskõlastus ning kalda ehituskeeluvööndi küsimuste lahendamine.
Enamasti on vaja ka hüdrograafilist mõõdistust — teadmist, milline on põhja profiil ja sügavus kalda ees. See ei ole formaalsus: sellest sõltub nii kivi suurus kui ka see, kas ja kuidas masinad üldse ligi saavad.
Meie soovitus on kaasata ehitaja juba projekteerimise faasis. Nii jõuavad projekti need lahendused, mida on reaalselt võimalik teostada olemasoleva ligipääsu ja tehnikaga, ning tellija ei maksa kaks korda.
Hinda mõjutavad kaldajoone pikkus ja kõrgus, nõlva kalle, kattekihi kivi mõõt ja kogus, filterkihi maht, ligipääs objektile ning see, kas töö käib kuival või vees.
Arvestada tuleb ka olemasoleva olukorraga: kas on vaja vana varisenud kallas lahti võtta, pinnast juurde tuua või põhja tasandada. Renoveerimine on sageli kallim kui nullist ehitamine, sest lammutus ja ettevalmistus võtavad aega.
Teeme pakkumise koguste ja kihtide kaupa, et oleks näha, mille eest raha küsitakse. See annab ka võimaluse tööd etappideks jagada, kui kogu lõiku korraga ette võtta ei ole mõistlik.
Kõige paremad projektid algavad sellest, et tellija kirjeldab probleemi, kallas variseb, jää on kivid ära lükanud, paadile ei saa ligi, ja lahenduse paneme kokku koos.
Vaatame objekti üle, hindame veeolusid ja ütleme ausalt ka siis, kui kogu kaldajoont ei ole vaja ette võtta.